Syndimuse hariduserisused Eestis
Martin Klesment
Tallinna Ülikool
Ettekanne Eesti Statistikaseltsi 23. konverentsil „Kas Eesti rahvas jääb püsima“ 20.-21.aprillil 2011
Vt lisa http://www.stat.ee/ess-23
2024-04-09 Visit Estonia esitlus_Piret Koodi_Loodusturismi strateegiapäev_väl...
Martin Klesment: Sündimuse hariduserisused Eestis
1. Sissejuhatus Eesti taust Kusimused, meetod, andmed
¨ Tulemused ˜
Kokkuvote
Sundimuse hariduserisused Eestis
¨
Martin Klesment
Eesti Demograafia Instituut
21. aprill 2011
2. Sissejuhatus Eesti taust Kusimused, meetod, andmed
¨ Tulemused ˜
Kokkuvote
Sisu
1 Sissejuhatus
2 Eesti taust
3 Kusimused, meetod, andmed
¨
4 Tulemused
5 ˜
Kokkuvote
3. Sissejuhatus Eesti taust Kusimused, meetod, andmed
¨ Tulemused ˜
Kokkuvote
Sundimuse ja haridustaseme seoste uurimine
¨
Mikromajanduslik teooria (Becker 1993)
˜ ˜
(–) Korgema haridusega kaasnev suurem loobumiskulu mojutab
sundimust negatiivselt
¨
˜ ˜
(+) Korgema haridusega kaasnev suurem sissetulek mojutab
positiivselt
˜
Empiirilised vaatlused. Kui vaadelda teises- ja korgemaid sunde,
¨
siis selged geograafilised erinevused:
˜ ˜ ¨¨ ˜
Pohja- ja monedes Laane-Euroopa maades korgharidus
˜ ¨
sunnitoenaosust suurendav (Gerster et al 2007; Hoem and
¨
Hoem 1989; Kravdal 2007; Vikat 2004; Hoem et al 2001;
¨
Kreyenfeld 2002; Koppen 2006).
Kesk- ja Ida-Euroopas vastupidi (e.g. Koytcheva 2006;
´
Muresan 2007; Olah 2003; Perelli-Harris 2008; Rieck 2006), s.t.
vastab nn loobumiskulu teooriale.
4. Sissejuhatus Eesti taust Kusimused, meetod, andmed
¨ Tulemused ˜
Kokkuvote
¨
Kaesolev ettekanne
˜
Millised on Eesti polisrahvastiku teisessunni
¨
hariduserisused?
˜ ˜
Miks vaadelda teisessunni (voi korgemate pariteetide) intensiivsust?
¨
Esmassund otseselt seotud teiste protsessidega (haridustee
¨
˜
lopp, koosellumus).
¨
Erisused riikide ja rahvaste vahel selgemini margatavamad.
˜
Miks ainult polisrahvastik?
˜
Eeldame, et hariduserisus voib olla tingitud pikaajalisest
˜ ¨ ¨
rahvastikuarengust, mis polis- ja valisparituolu ruhmadel on
¨
erinev.
¨
Alternatiiv mikromajanduslikule teooriale – kultuuriline eripara,
˜
rahvastikuarengu erisused. (Toestus – uhesuguse hariduserisusega,
¨
˜
kuid sots.majanduslikult erinevad riigid; voi haridustaseme moju˜
erinev, kuid sama sots.majanduslik taust.)
5. Sissejuhatus Eesti taust Kusimused, meetod, andmed
¨ Tulemused ˜
Kokkuvote
Sisu
1 Sissejuhatus
2 Eesti taust
3 Kusimused, meetod, andmed
¨
4 Tulemused
5 ˜
Kokkuvote
6. Sissejuhatus Eesti taust Kusimused, meetod, andmed
¨ Tulemused ˜
Kokkuvote
¨
Sundimuse perioodnaitaja
¨
7. Sissejuhatus Eesti taust Kusimused, meetod, andmed
¨ Tulemused ˜
Kokkuvote
Teisessunni progressioonkordaja Eestis
¨
haridustasemeti
˜
(a) Polisrahvastik ¨ ¨
(b) Valisparitolu
˜
Sunnipolvkonnad. Allikas: Rahvaloendus 2000
¨
˜
Sama sots.majanduslik taust, aga erinev haridustaseme moju.
8. Sissejuhatus Eesti taust Kusimused, meetod, andmed
¨ Tulemused ˜
Kokkuvote
˜
Hariduse moju palgale 1950–1980ndad
¨ ˜
Markus: keskharidus = 1. Eraldi palgavorrandid iga aasta kohta.
˜
Kontrollmuutujad: sugu, vanus, ISCO, perekonnaseis, elukoht, polisus.
9. Sissejuhatus Eesti taust Kusimused, meetod, andmed
¨ Tulemused ˜
Kokkuvote
Sisu
1 Sissejuhatus
2 Eesti taust
3 Kusimused, meetod, andmed
¨
4 Tulemused
5 ˜
Kokkuvote
10. Sissejuhatus Eesti taust Kusimused, meetod, andmed
¨ Tulemused ˜
Kokkuvote
Kusimused
¨
1 ˜
Kas Eestis on tuvastatav haridustaseme moju teisessunnile?
¨
2 ˜ ¨¨ ˜
On see positiivne (sarnane Pohja- ja Laane-Euroopale) voi
negatiivne (nagu Kesk- ja Ida-Euroopas)?
3 ¨ ˜
Kuidas on hariduse-teisessunni seosele mojunud suured
uhiskondlikud muutused?
¨
Hupoteesid:
¨
˜
enne 1990ndaid haridustasemel ei ole moju (hariduse seos
˜ ¨¨ ˜ ˜
palgatuludega nork, karjaarivoimalused piiratud) voi see on
negatiivne nagu teistes Ida-Euroopa maades.
˜
Alates 1990ndates peaks moju olema negatiivne, kuna
˜
loobumiskulu suureneb (hariduslikud palgaerinevused tousevad,
¨¨ ˜
avanevad karjaarivoimalused jne).
11. Sissejuhatus Eesti taust Kusimused, meetod, andmed
¨ Tulemused ˜
Kokkuvote
Andmed
Eesti Pere- ja Sundimusuuring 2004-2005, GGP osa (UNECE
¨
2005; Vikat et al 2007).
¨
Elukaiku kirjeldavad koosellumuse, lahutumuse, sundimuse,
¨
¨¨ ¨
hariduse, tootamise, rande ja tervise sundmused.
¨
Sunnikohordid 1924 − 1983, s.t. 20 − 79 aastased 2004. aastal.
¨
Koguvalimist (11,197) 5034 naist ja 2821 meest intervjueeritud.
¨ ˜ ¨
Kaesoleva analuusi jaoks valitud ainult poliselanikud ja vahemalt 1
¨¨
lapsega naised (kokku 2923), kellest 2086-l toimub ka teisessunni
¨
sundmus.
¨
¨
Deskriptiivsed naitajad – progressioonikordajate jaoks kasutatud
2000. a. rahvaloenduse andmed.
12. Sissejuhatus Eesti taust Kusimused, meetod, andmed
¨ Tulemused ˜
Kokkuvote
Modelleerimise meetod
Sundmuslooline analuus osaliselt konstantse riskifunktsiooniga:
¨ ¨¨
˜ ˜
riskiaeg algab esmassunniga ja lopeb teisessunni voi
¨ ¨
intervjuuga.
˜
soltuvaks muutujaks on teisessunni intensiivsus.
¨
˜
kontrollmuutujatena kasutatakse aegsoltuvaid ja fikseeritud
muutujaid.
r(t) = h(t) exp[αx1 + βx2(t) ]
kus r on teisessunni intensiivsus ajahetkel t, h on ajast tingitud
¨
¨
baasrisk, αx tahistab ajas fikseeritud kontrollmuutujaid ja βx ajas
muutuvaid kontrollmuutujaid. Riskiaeg on kaasatud ka kategoorilise
muutujana 1-aastase intervalliga ja intervallide vahel eeldatakse riski
¨ ¨¨
konstantsust. Tsenseeritud parast 15 aasta moodumist esmassunnist ¨
˜
voi intervjuuga.
13. Sissejuhatus Eesti taust Kusimused, meetod, andmed
¨ Tulemused ˜
Kokkuvote
Muutujad
˜˜ ¨
Ajas muutuvad (moodetud 1-kuulise tapsusega):
1 haridustase (I, II, III ja kutseharidus)
2 ¨¨ ˜
tegevus (tootav, oppiv, kodune)
3 perekonnaseis (abielus, vabaabielus, uksik)
¨
4 partneri haridustase (I, II, III)
5 kalendriaeg (kuni 1968, 1968–1989, 1990–2004)
6 kategooriline ajamuutuja alates esmassunnist (1-aastane
¨
intervall kuni 10. aastani)
Ajas fikseeritud:
1 ˜
odede-vendade arv (0, 1, 2, 3+)
2 vanematekodu asukoht (linn, maa).
14. Sissejuhatus Eesti taust Kusimused, meetod, andmed
¨ Tulemused ˜
Kokkuvote
Sisu
1 Sissejuhatus
2 Eesti taust
3 Kusimused, meetod, andmed
¨
4 Tulemused
5 ˜
Kokkuvote
15. Sissejuhatus Eesti taust Kusimused, meetod, andmed
¨ Tulemused ˜
Kokkuvote
Esmassunni progressioonikordaja
¨
Allikas: Rahvaloendus 2000
16. Sissejuhatus Eesti taust Kusimused, meetod, andmed
¨ Tulemused ˜
Kokkuvote
Teisessunni progressioonikordaja
¨
Allikas: Rahvaloendus 2000
24. Sissejuhatus Eesti taust Kusimused, meetod, andmed
¨ Tulemused ˜
Kokkuvote
˜
Haridustaseme ja kalendriaja koosmoju
25. Sissejuhatus Eesti taust Kusimused, meetod, andmed
¨ Tulemused ˜
Kokkuvote
Sisu
1 Sissejuhatus
2 Eesti taust
3 Kusimused, meetod, andmed
¨
4 Tulemused
5 ˜
Kokkuvote
26. Sissejuhatus Eesti taust Kusimused, meetod, andmed
¨ Tulemused ˜
Kokkuvote
˜
Kokkuvote
˜
Polvkondlikus vaates teisessunni erinevus haridustasemeti Eesti
¨
˜ ¨
polisrahvastikus vahenenud aja jooksul.
¨ ˜
Modelleerimise tulemused naitavad korgharitute suuremat
˜
teisessunni intensiivsust. Korgem intensiivsus tingitud hilisemast
¨
¨¨
sunnikarjaari algusest.
¨
˜ ¨
Korghariduse positiivne efekt labi erinevate sots.majanduslike
˜
rezhiimide (nii madalate kui korgete palgaerisuste juures).
¨¨ ˜
Kahaneb alates 1990ndatest, kuid jaab siiski korgemaks
keskhariduse omast.
˜
Eristumine Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest, kus korgharidus on
˜
enamasti negatiivse efektiga vorreldes keskharidusega.
Kas pikaajaline demograafiline areng (Euroopa abiellumistuup,
¨¨
˜
demograafilise ulemineku ajastus) ja selle sarnasus Pohja- ja
¨
¨¨
Laane-Euroopa maadega on ka selgitus hariduserisuse
kokkulangemisele?