Maris Mälzer: Eesti noore võimalused Eestisse jäämisel
•
0 likes•1,108 views
Eesti noore võimalused Eestisse jäämisel Maris Mälzer Eesti Üliõpilaskondade Liit Ettekanne Eesti Statistikaseltsi 23. konverentsil „Kas Eesti rahvas jääb püsima“ 20.-21.aprillil 2011 Vt lisa http://www.stat.ee/ess-23
Recommended
More Related Content
What's hot
What's hot (7)
Similar to Maris Mälzer: Eesti noore võimalused Eestisse jäämisel
Similar to Maris Mälzer: Eesti noore võimalused Eestisse jäämisel (20)
More from Statistikaamet / Statistics Estonia
More from Statistikaamet / Statistics Estonia (20)
Recently uploaded
Recently uploaded (9)
Maris Mälzer: Eesti noore võimalused Eestisse jäämisel
- 1. Eesti noore võimalused Eestisse jäämisel Eesti Statistikaseltsi 23. konverents „Kas Eesti rahvas jääb püsima?“ Eesti Üliõpilaskondade Liit Maris Mälzer
- 2. Millest tuleb juttu? 1. Millised on Eesti noorte väljakutsed hariduse omandamisel ja töökogemuse saamisel? 2. Riigi poolsed tegeuvsed võimaluste loomiseks noortele? 3. Missugused väljakutsed noorte lahkumine Eestile seab? 4. Milliseid samme tuleks astuda?
- 3. Peamised probleemid hariduses? - haridustaseme kvaliteedi ebaühtlus - õpimotivatsioon: paradoks – PISA testi tulemused paigutavad meie õpilased maailmas esikümnesse, koolirõõm üks madalamaid - ebavõrdsed võimalused huvihariduseks - üks vähesed Euroopa riike, kus kahaneb madala sotsiaalmajandusliku staatusega 25-44-aastaste kõrgharidusõpingute lõpetajate osakaal - Maa-asulatest ning madalama haridustasemega vanematega peredest pärit õpilased jätkavad väiksema tõenäosusega õpinguid ülikoolis kui suurema linna gümnaasiumi (sh eliitgümnaasiumi) ja kõrgharidusega vanematega peredest pärit õpilased. - Eesti üliõpilaskonnas ülisuur töötajate osakaal (66%) ja tudeng kulutab vähim aega õppetööga seotud tegevustele.
- 4. Peamised probleemid hariduses? (2) - Saavutuspõhine õppetoetuste süsteem, millega eristume teistest Euroopa riikidest - põhitoetus 55,93€ ja täiendav toetus 28,13€ (ca 15% üliõpilastele) - Eesti üliõpilaskonnas ülisuur töötajate osakaal (66%) ja tudeng kulutab vähim aega õppetööga seotud tegevustele. - 51% töötavatest tudengitest õpib ja töötab samal ajal täiskoormusel - peamised põhjused töötamiseks: vajadus teenida lisaraha õpingutega seotud kulude katmiseks ja töökogemuse omandamine - tupikteed ja kohati väärastunud haridusmaastik - pakutava hariduse vastavus tööturu vajadustele
- 5. Noorte tööhõive: Eesti on üks vähesed Euroopa riike, kus kahaneb madala sotsiaalmajandusliku staatusega 25-44-aastaste kõrgharidusõpingute lõpetajate osakaal. Saavutuspõhine õppetoetuste süsteem, millega eristume teistest Euroopa riikidest Maa-asulatest ning madalama haridustasemega vanematega peredest pärit õpilased jätkavad väiksema tõenäosusega õpinguid ülikoolis kui suurema linna gümnaasiumi (sh eliitgümnaasiumi) ja kõrgharidusega vanematega peredest pärit õpilased. Eesti üliõpilaskonnas ülisuur töötajate osakaal (66%) ja tudeng kulutab vähim aega õppetööga seotud tegevustele.
- 6. Noorte tööhõive: - kadunud põlvkond? Euroopas tööta üle 5 miljoni noore - Eestis ca 14000 töötuna arvel olevat noort (keskmine arvel oleku aeg 469 päeva) - puudub konkreetne visioon ja tegevusplaan probleemiga tegelemiseks - küsimust käsitletakse tihti pseudoprobleemina
- 7. Mitte ainult raha... Väärtushinnangud? OECD raport „Society at a Glance 2011“: - eestlased OECD riikidest kõige sallimatumad vähemuste suhtes, ja viimase kolme aastaga muutunud vähemuste suhtes järjest ebatolerantsemaks - Eestlase tulevik: pikimaid tööpäevad, madalaim keskmine eluiga, kõrge tööpuudus ja sureme noorelt - eestlased ei koge päeva jooksul eriti positiivseid ega ka negatiivseid emotsioone - majandusliku stabiilsus vs inimväärne ühiskond: kus peitub tasakaal?
- 8. meie unistuste riik ja majandus on inimeste jaoks, mitte vastupidi. Eesmärk on Areng oma kõikehõlmavuses, mitte kitsarinnaline ja üheplaaniline (majandus)Kasv.“ Maris Sander, Eesti Ekspress 2010 Demokraatiast, õiglusest ja sallivusest: „Rohkem kui suurte sõnade väljakuulutamist vajab Eesti ühiskond, et me räägiksime ja vaidleksime nende suurte sõnade tähenduste, vastuolude ja potentsiaali üle. Mitte lootuses leida üks kõiki rahuldav vastus, vaid eeskätt selleks, et hoida neid väärtusi elus.“Siim Nurklik, EPL 2010 „Raskel hetkel tahaks lihtsalt kohvri pakkida ja kohe koju tagasi tulla. Aga ma ei saa. Ma elan eksiilis, sest mu kodumaal valitseb sallimatuse režiim.“ Kadri Sikk, EPL 2010
- 9. Miks see on probleem? - Rahvastiku vananemine - väljakutse nii majandusele, poliitikale ja sotsiaalelule - prognooside kohaselt 21. sajandi keskpaigas vanurite osakaal ühiskonnas 40% - 2060. aastal iga pensionäri kohta 2 tööealist inimest - Eesti keele, rahvusliku identiteedi ja kultuuriruumi säilimine - kultuuri ja keeleruumi säilimine sõltub traditsioonide viljelemise aktiivsusest ja keele igapäevasest kasutamisest ning arendamisest
- 10. Mida tuleks ette võtta? 1. Hariduses - hariduse üldise kvaliteedi parandamine - karjäärinõustamine - toetavate mehanismide loomine (karjäärinõustamine; toetussüsteem; ettevõtlikkuse toetamine) 2. Tööhõives - Eraldada noortele suunatud tööturuteenuste osutamine üldistest tööturuteenustest -- Noorsootöö (sh ka noorteühenduste) rolli laiem teadvustamine noorte tööhõives - Vabatahtlikuna tegutsemise võimaluste loomise tingimuste parendamine
- 11. Mida tuleks ette võtta? (2) - Praktikakohtade loomise motiveerimine riigi poolt - Tööturu osapoolte vaheline koostöö noorte tööpuudusega tegelemisel 3. väärtushinnangute muutmine - noorte osalus- ja kaasarääkimisvõimaluste edendamine - avatuma, tolerantsema ühiskonna poole liikumine - noorte väärtustamine ja nende julgustamine olla aktiivselt kaasatud. 4. teadmistepõhine poliitikate kujundamine - info ja andmete hankimine, analüüside tegemine
- 13. Tänan kuulamast!