Liina Malk: Eesti tööealise rahvastiku väljarändepotentsiaal aastal 2010
•
0 likes•1,083 views
Eesti tooealise rahvastiku valjarandepotentsiaal aastal 2010 Liina Malk Sotsiaalministeerium Ettekanne Eesti Statistikaseltsi 23. konverentsil „Kas Eesti rahvas jääb püsima“ 20.-21.aprillil 2011 Vt lisa http://www.stat.ee/ess-23
![Millest täna räägin? ,[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object]]()
Recommended
Recommended
More Related Content
More from Statistikaamet / Statistics Estonia
More from Statistikaamet / Statistics Estonia (20)
Recently uploaded
Recently uploaded (11)
Liina Malk: Eesti tööealise rahvastiku väljarändepotentsiaal aastal 2010
- 1. Eesti tööealise rahvastiku väljarändepotentsiaal aastal 2010 Poliitikaanalüüs: Brit Veidemann, 2010 Ettekanne: Liina Malk, 2011
- 4. Umbes 43 000 inimest (4,7% tööealisest rahvastikust) on teinud konkreetseid ettevalmistusi ja soovivad kindlasti tulevikus välismaale tööle minna
- 6. Ajutise rändesooviga inimeste hulk kahanenud, pikemaks ajaks ja alatiseks minna soovijate hulk kasvanud
- 8. Välismaale tööleasumise sooviga inimesi on rohkem meeste seas, samuti on mehed valmis mujal töötama pikema perioodi jooksul
- 9. Enim on väljarände sooviga inimesi noorte seas, ent nende plaanid on vähem läbi mõeldud kui vanemaealistel
- 11. Kõrgharidusega inimeste osakaal on potentsiaalsete väljarändajate seas madalam kui tööealise rahvastiku seas, ilma keskhariduseta inimeste osakaal vastupidiselt suurem
- 12. Väljarändepotentsiaal on kasvanud igal haridustasemel; Kõrgema haridusega inimesed vähem huvitatud välismaal töötamisest
- 13. Kui 2006. aastal jagus välismaale minna soovijaid ühtmoodi kõikidesse oskustasemetesse, siis 2010. aastal on nende osakaal hüppeliselt kasvanud oskustööliste seas
- 14. Väljarändekavatsustega inimeste seas on kõrgemate ametipositsioonide esindajaid vähem kui tööealises rahvastikus; Lühiajaliste välismaal töötamise kavatsustega inimeste seas valgekraesid rohkem kui pikemaajaliste lahkumise kavatsustega inimeste seas
- 15. Lühemat aega välismaal viibida soovijatest iga neljas nõus tegema ükskõik millist tööd, pikemaajaliste kavatsustega inimeste seas selliseid vähem; Pikemaajaliste kavatsustega inimestest tahaks pea pooled teha samale kvalifikatsioonitasemele vastavat tööd, lühiajaliste kavatsustega inimestest vaid kolmandik
- 16. Hõivatutest sooviks välismaale tööle minna iga kuues, õppuritest iga neljas ning töötutest iga kolmas; Õppurite ja töötute osakaal potentsiaalsete väljarändajate seas on suurem kui tööealise rahvastiku seas; Potentsiaalsete väljarändajate seas õppurite osakaal vähenenud, töötute osakaal tunduvalt kasvanud
- 17. Kolmandik väljarändeplaaniga inimestest ehitussektoris; Töötlevas tööstuses, hulgi- ja jaekaubanduses ning veonduses, laonduses kõigis umbes kümnendik väljarände kavatsustega inimestest
- 18. Peamised välismaale tööle asumise põhjused: Eesti väikesed palgad ja suur tööpuudus, lisaks ka soov oma silmaringi avardada ja uusi kogemusi saada; Soov leida tööd on muutunud tunduvalt tähtsamaks välismaal töötamise soovi põhjustavaks teguriks kui varem
- 19. Suurimate väljarände takistustena nähakse perekondlikke põhjuseid ning kehva keeleoskust, lisaks ka välismaale minekuga kaasnevaid suuri kulutusi (selle tähtsus kasvanud)