Ene-Margit Tiit: Eesti rahvastik kümne rahvaloenduse andmetel

Eesti rahvastik kümne rahvaloenduse andmetel Ene-Margit Tiit Eesti Statistikaseltsi konverents, 20.—21. aprill 2011

Sisukord Eesti rahvas enne loendusi 1881. aasta rahvaloendus Vene tsaaririigi Balti kubermangudes Tsaari-Venemaa rahvaloendus 1897.aastal Esimene Eesti Vabariigi rahvaloendus aastal 1922 Eesti Vabariigi rahvaloendus aastal 1934 Kõikne rahvastiku registreerimine 1.12.1941 Rahvaloendused Nõukogude ajal 2000. aasta rahvaloendus Eestis Kasutatud kirjandus

Esimesed jäljed meie esivanematest Eesti pinnal ulatuvad üle 10 000 aasta tagasi. Konkreetsem teave koos arvuliste hinnangutega pärineb eelmise aastatuhande algusest. Taani hindamisraamatu kohaselt elas Eestis 13. sajandi alguses ligi 200 000 inimest. Inimeste arvukus kasvas väga aeglaselt, põhjuseks sõjad, katkupuhangud ja halvenenud kliimast tulenevad näljahädad.

Kahel korral – Liivi sõja ja Põhjasõja järel kahane rahva arvukus peaaegu kriitilise piirini, so 100 000—150 000 inimeseni. Arvukus taastus võrdlemisi kiiresti, sellele aitas kaasa ka sisseränne. Peale Põhjasõda oli Eesti pinnal paari sajandi vältel rahu. Selle aja jooksul kasvas rahvastik praktiliselt oma praeguse arvukuseni.

Eesti rahvaarvu muutumine 13. sajandi algusest kuni 19. sajandi keskpaigani

Meetrikaraamatud. Alates 17. sajandi lõpust sai alguse sündmusstatistika – hakati registreerima rahvastikusündmusi. Selleks kasutati kirikutes peetavaid meetrikaraamatuid, milledesse pastor märkis sünnid (lapse nime ja isa nime), abiellumised (abiellujate nimed) ja surmad (nimi). Esialgu tähendas nimi ainult eesnime, sageli koos isanimega, perenimed lisandusid alles 19. sajandil. Rahvastiku arvestus. Kirikukirjad

Rahvaloenduste eelkäijateks olid 18. sajandi lõpust peale regulaarselt korraldatavad hingerevisjonid. Hingerevisjonide käigus selgitati perede koostis (kõigi liikmete nimed ja vanused), kusjuures iga pereliikme (ka teenijate) puhul märgiti üles tema suhe perepeasse. Rahvastiku arvestus. Hingerevisjonid

1881. aasta rahvaloendus Vene tsaaririigi Balti kubermangudes

Rahvaloendusi korraldati juba tuhandeid aastaid tagasi üsna erinevatel viisidel. Kaasaegsete rahvaloenduste iga on paar sajandit. 19. sajandi keskel töötas rahvaloenduste jaoks metoodilised soovitused välja äsja tegevust alustanud rahvusvaheline statistikute selts, millest kujunes välja tänaseni aktiivselt tegutsev ISI (Rahvusvaheline Statistika Instituut). ISI asutajaliikmete hulgas on ka Tartu Ülikooli professorid. Teadlased rahvaloendusest

Vene tsaaririigis liikusid kõige kaasaegsemad mõtted Balti kubermangudes. Kohaliku Balti rüütelkonna initsiatiivil hakati 19. sajandi teisel poolel valmistama ette rahvaloendust, mis annaks tervikpildi elanikkonnast ja kus lisaks põhiandmetele saaks teada ka täiendavat infot (nt sotsiaalne, rahvuslik ja religioosne kuuluvus). Korraldamisel arvestati rahvusvahelisi soovitusi. Rahvaloenduse mõte Baltimaadel

Alates 1860. aastast toimus Eestis mitu rahvaloenduse prooviloendust (Jäneda, Rae ja Lagedi mõisas, Liivimaa linnades ja Tallinnas). Prooviloendused 19. sajandi lõpus

Enam-vähem tervet Eesti territooriumi haarav loendus toimus 1881. aasta 29. detsembril, kui üheaegselt loendati Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa kubermangude elanikkonda. Loenduspiirkonda ei kuulunud Narva linn ja Kreenholmi asundus, mis kuulusid siis Peterburi kubermangu. Loenduse kriitiline moment (millele kõik sündmused ajastati) oli 29.12.1881 kell 00.00. Rahvaloendus 29.12.1881

Loenduse ettevalmistuste käik … on võrdlemisi hästi dokumenteeritud tänu loenduse sekretärile Eestimaal Paul Jordanile. Jaan.1881 – rüütelkondade ettepanek; Veebr 1881 – korraldamise kava (statistikakomiteed); Aprill 1881– tsaari luba; Mai 1881 – luuakse rahvaloenduse komisjon; Juuni 1881 – luuakse kohalikud komisjonid; Oktoober 1881 – saadetakse laiali dokumendid (Eestis 4 keeles), algab loendajate instrueerimine. Loendajad töötasid tasuta, seda peeti auametiks.

1881. aasta loendusküsimused (I) Loendati kohalolevat (faktilist) rahvastikku. Küsitluslehele märgiti kihelkond ja mõis. Isikutelt küsiti (1) ees- ja perenimi; (2) sugu; (3) vanus (aastad ja kuud); (4) perekonnaseis; (5) usk; (6) rahvus; (7) tavakeel; (8) kirjaoskus; (9) tegevusala või elukutse; (10) alaline elupaik; (11) päritolu; (12) puuded (pime, kurttumm, vaimse puudega). Määrati leibkonna suurus. Elutingimusi ei mõõdetud.

Linnades toimus rahvaloendus üldiselt ladusalt. Tallinnas oli loenduspäeval loendusameti palvel enamik suuri ärisid poole päevani suletud, et inimesed kodus püsiksid. Rahvaarv selgeks juba esimese loenduspäeva õhtuks – Tallinnas elas siis 50 435 inimest. Paldiskis oli elanike arv – 935 inimest – selge juba kella 11ks, Paides, kus elas 2003 inimest, ja Haapsalus, kus elanikke oli 2831, sai loendus valmis loenduspäeva õhtupoolikuks. Rakveres lõpetati 3580 inimese loendus 30. detsembril. Tulemused (meeste, naiste ja loendatute arv) telegrafeeriti kohe Tallinna Arusaamatusi oli mõnes kohas maal, kus kardeti koormuste tõstmist. Loenduse toimumine

Loendustulemuste analüüs ja avaldamine Selle töö tulemused publitseeriti aastatel 1883—85 viieköitelise saksakeelse tabelite kogumikuna, mida illustreerisid värvilised graafikud. 1881. aasta rahvaloenduse andmetel elas Eestis (ilma Narva linnata) 881 455 inimest, see oli faktiline (kohalolev) elanikkond, Neist oli 48,3% mehi ja 51,7% naisi (107,2 naist 100 mehe kohta).

Tsaari-Venemaa rahvaloendus 1897. aastal

Rahvaloendus 28.01.1897 Teine Eesti rahvastiku loendus toimus aastal 1897 esimese kogu tsaari-Venemaad haarava loenduse (ametlik nimetus „Esimene üleüldine rahvalugemine“) raames, mis korraldati tsentraliseeritult ühtse programmi järgi terves Vene impeeriumis. Loenduse moment oli 28.01.1897. varahommikul kell 00.00, kusjuures kuupäev on arvestatud vana (Juliuse) kalendri järgi (samuti nagu ka 1881. aasta rahvaloenduse kuupäev). Uue (Gregoriuse) kalender järgi olnuks see kuupäev 12 päeva hiljem, st 9. veebruaril 1897.

Sisuliselt ja korralduslikult sarnanes see loendus Eestis eelmise loendusega. Loenduse tulemusena selgus, et Eesti rahvaarv 1881. aasta loenduse territooriumil oli pisut rohkem kui 15 aasta (181 kuu) jooksul kasvanud 945 068 inimeseni, st 7,2%. Rahvaloendus 28.01.1897

Selle rahvaloenduse tulemused avaldati 8 aastat peale loendust venekeelse koondteosena, mille nimetus tõlkes on „Vene Impeeriumi esimene üldine rahvaloendus, 1897“. Igale kubermangule on pühendatud üks köide. Eesti andmed sisalduvad põhiliselt kahes köites – XXI Liivimaa kubermang (229 lk) ja XLIX Eestimaa kubermang (125 lk). Igas köites on 25 nummerdatud tabelit, mõned neist koosnevad mitmest osast. Loendustulemuste avaldamine

Esimene Eesti Vabariigi rahvaloendus aastal 1922

Eesti statistikasüsteemi rajamine Eesti oli 1918. aastal saanud iseseisvaks riigiks ja 1920. aastal saavutanud võidu Vabadussõjas. Riigi ülesanne oli luua statistikasüsteem, mis võimaldaks jälgida olulisi majandus- ja ühiskonnaprotsesse, sh hinnata rahvastikuressurssi, 1921. a. loodud Riikliku Statistika Keskbüroo direktoriks saab Albert Pullerits, kes selles ametis on kogu iseseisva Eesti Vabariigi aja jooksul. Tema on ka kahe rahvaloenduse põhiline organisaator.

Muutused Eesti rahvastikus Viimasest Eesti pinnal toimunud loendusest (1897) oli möödunud üle 20 aasta. Vahepeal oli toimunud rida rahvastikuarengut oluliselt mõjustavaid sündmusi: (esimene) maailmasõda, mille rinnetele saadeti tsaariarmee mundris ka palju eesti noormehi; Vabadussõda oma inimkaotustega; muudatused riigi territooriumis – Vabadussõja tulemusena liideti Eestiga Petserimaa ja Narva jõe tagune piirkond (osa Ingerimaast); Võrreldes eelmiste loendustega lisandus Eestile ka Narva linn; Oli toimunud rahvastiku välisränne mõlemas suunas.

1922. aasta rahvaloendus Esimese rahvaloenduseni (mis sisuliselt oli rahva ja eluruumide loendus) ametliku nimetusega „I Eesti rahvalugemine“ (ka demograafiline tsensus) jõuti juba 1922. aastal. Üldrahvalugemise seaduse võttis Riigikogu vastu sama aasta 27. juunil 1922. 25. augustil määras Vabariigi Valitsus kindlaks loenduse kriitilise momendi – see oli 28. detsembri varahommik kell 00.00.

Rahvalugemist juhtis Keskbüroo, kes hoolimata lühikesest ettevalmistusajast tutvus põhjalikult Euroopa tähtsamate riikide (Saksa, Prantsuse, Inglise, Hollandi, Belgia, Itaalia, Hispaania, Taani, Soome ja Vene) loendusmetoodikaga. Küsimuste valiku juures jälgiti ISI kongressil antud soovitusi. Loendusprogrammi arutamiseks loodi ja kutsuti kokku Riigi Statistika Nõukogu. 1922. aasta rahvaloenduse korraldamine

Eesti Vabariigi haldusjaotus 1922. aasta loenduse ajal

Rahvaloendusel kasutati kolme küsitlusdokumenti: Isikukaarti (mis sisaldas isikuküsimusi), korterilehte (mis sisaldas eluruumi ja leibkonnaküsimusi; viimaseid nimetati tolleaegses kõnepruugis ühiskonna kohta käivateks küsimusteks), Majaümbrikku (mis sisaldas maja küsimusi ja koondas korterilehed). Rahvaloenduse küsimustikud

(1) perekonna- ja eesnimi; (2) sugu; (3) sünniaeg; (4) sünnikoht; (5) praeguses elukohas elatud aeg; (6) harilik keel; (7) perekonnaseis; (8) õppeasutus, kus õpitud, kas lõpetatud; (9) kui õpib, siis kus; (10) usk; (11) defektiivsus (pimedad, kurdid, tummad, suuremad kehalised vigastused); (12) nõdrameelsus ja hullumeelsus; (13) professionaalsed tunnused: (peamine tööala; ühiskondlik seis; kus tööl; mis ametis; kõrvaline tööala; mida peab oma erialaks? Kui pole eritööala, mis on ülalpidamise allikaks?). Isikuandmete küsimused

Leibkonna ja elamistingimuste kohta käivad küsimused (1)Perekondade arv ja koostis; (2)majapidamiste arv ja koostis; (3) naisterahvaste kohta üldine ja praegu elavate laste arv; (4) elamuteks pruugitavate hoonete arv; (5)elumajade arv ühes tühjade elumajadega; (6) majade ehitusmaterjal (vundamendi, seinte, katuse materjalid); (7) majade korruste arv; (8) muude ruumide (peale eluruumide) arv majades; (9) elukorterite arv (linnades); (10) elukorterite arv ühes tühjade korteritega (linnades); (11) tubade arv elukorterites; (12) köögi ja vaterkloseti olemasolu; (13) ühendus veevärgi ja kanalisatsiooniga; (14) küte; (15) valgustus; (16) korteris elavate isikute suhe korteri peremehega.

Rahva osalus motivaatorina Oluliseks peetakse rahva enda osalust rahvalugemisel. Eriseaduses on ette nähtud komisjonid, mis kutsuvad töösse registreerijad, mis loob komisjoni ja registreerijate vahel isiklikke suhteid. Küsimus komisjoni protokollist “Tuleks otsustada, kuidas rahva osavõttu kasutada - kas lasta registreerijatel küsitlus-lehed ja kaardid igaühele koju kätte viia, et igaüks ise täidaks ja registreerijad seda kontrolliksid, või teha täitmine registreerijate ülesandeks.” Otsustatakse, et registreerijate kontrolli all võimalikel kordadel lasta rahval ise isikukaarte täita. Registreerijad töötasid vabatahtlikena, neid tasustati mälestusmedaliga

Andmetöötlus Isikuandmete töötlemiseks kasutati mehhaanilist masinat, mille tööajaks kavandati 22 tundi ööpäevas. Masinad (2 eks) telliti Pariisist, kus need olid spetsiaalselt rahvaloenduse tarvis konstrueeritud. Masinasse sisestati andmed vastavate nuppude abil, see sorteeris tulemused (mehhaaniliselt sisestatava) programmi järgi ning trükkis välja tabelid. Sel viisil oli hinnanguline materjali töötlemise aeg riiklikult tähtsate küsimuste osas ca poolteist aastat, mis oli mitu korda lühem käsitsi töötlemise puhul kuluvast ajast.

1922. aasta loendusel kasutatud arvutusmasin

1922.aasta rahvaloenduse tulemused (1) 1922. aasta rahvaloendusel analüüsiti niihästi faktilist (kohalolevat) kui ka alalist (harilikku) rahvastikku. Rahvaloenduse tulemusena selgus, et hoolimata sõjakaotustest oli Eesti rahvaarv 25 aasta jooksul 1881. aasta loenduse territooriumil kasvanud 999 473 inimeseni, so 5,8%. Eesti rahvastiku koguarv oli Eesti Vabariigi territooriumil, mis oli mõnevõrra suurem 1881. aasta loenduse territooriumist, 1107059. Sõja järelmõjuna oli aga halvenenud naiste ja meeste suhe: 100 mehe kohta tuli 112,8 naist.

Hinnanguline rahvaarvu muutus perioodil 1897—1922

Eesti Vabariigi rahvaloendus aastal 1934

Rahvaloendus 1.03.1934 1934. aasta rahvaloendus (tegelikult taas rahva ja eluruumide loendus) oli algselt kavas teostada 1930. aastal, kuid see lükati majanduskriisi tõttu edasi. Olemuslikult oli see sarnane eelmise loendusega, selle korraldust hinnati kõrgelt ka rahvusvaheliselt. Loendus kestis alla nädala. Ka selle loenduse korral töötasid loendajad tasuta, osalemise eest said nad Statistikabüroo poolt mälestuseks raamatu „Eesti arvudes. Eesti 1934.a. rahvaloenduse mälestuseks“.

1934. aasta rahvaloenduse tulemuste avaldamine 1934 aasta loendustulemuste kohta avaldati (lisaks kinkeraamatule) kolm köidet tabeleid. Sellele lisandus 1935. aastal välja antud väga esinduslik 350-leheküljeline tabelitekogu “Eesti arvudes 1920—1935”, milles rahvaloenduste andmeid kombineeriti jooksva statistika andmetega. Esitati ka mõningaid tulemusi ja võrdlusi esimestest Eesti pinnal läbi viidud loendustest (1881 ja 1897). Väärtuslikud on paljusid valdkondi katvad kuni 16-st punktist koosnevad aegread, mis iseloomustavad Eesti ühiskonna ja majanduse arengut.

Selgus, et rahvaarv oli möödunud 11 aasta jooksul suurenenud 1126413 inimeseni (kasv 1,7%), kuigi oli toimunud veel üks territooriumimuudatus – Eesti ja Läti piiri oli muudetud nii, et Lätile läks maatükk, kus elas 1887 inimest. Rahvastikupüramiid hakkab omandama puu kuju, mis iseloomustab ühiskondi, kus rahvaarv ei suurene, vaid on enam-vähem stabiliseerunud. 1934. aasta rahvaloenduse sisulised tulemused

Kõikne rahvastiku registreerimine 1.12.1941

Saksa okupatsioon Eestis 1941. aastal okupeerisid Saksa võimud Eesti Vabariigi. Eesti territooriumi ametlikuks nimetuseks oli Eesti kindralpiirkond (GeneralbezirkEstland), mida valitses kindralkomissar Karl SigismundLitzmann. Muudeti ka Eesti haldusjatust – moodustati 7 piirkonda (Gebiet). Uue võimu jaoks on tarvis kiiresti selgitada okupeeritud maa inim- ja muud ressursid. Sel eesmärgil korraldati juba 1941. aasta detsembris kiirkorras rahvastiku registreerimine, mida võib ka loenduseks lugeda – see oli kõikne, ühtne, fikseeritud loendusmomendiga.

Mida on sellest “registreerimisest” teada? Analüüse ja publikatsioone on suhteliselt vähe, Eestis teadaolevalt vaid osaliselt salastatud ajakirja Statistische Monatshefte 1942. aasta vihkudes nr 1/2, 3/4 ja 5, kokku 8 kahe- või kolmemõõtmelist tabelit kümmekonnal leheküljel. See ajakiri, mis on sisuliselt Eesti Statistika Kuukirja järglane, ilmus võrdlemisi lühiajaliselt (aastail 1942 ja 1943), kuid sisaldab väärtuslikke statistilisi andmeid Eesti ühiskonna ja majanduse kohta II maailmasõja päevil.

1941. aasta loenduse küsimustik ja tulemused Küsimused: sugu; (2) elukoht; (3) vanus; (4) tööharud (põllumajandus; tööstus; kaubandus; transport ja side; ühiskondlik tegevus; maja- ja isiku teenimine; väljaspool toodud tööharusid seisvad isikud); (5) rahvus; (6) usk. Rahvaarv oli vähenenud võrreldes 1934. aastaga (7,5 aasta jooksul) 108 938 isiku võrra, so ligi 10% ja langenud 1017 475 inimeseni (sh 17 923 eriarvestuses, st sõjaväelased ja kinnipeetavad). Eestlaste arv, mis 1940 aastaks oli jõudnud juba miljoni ligi, oli kahanenud 908 tuhandeni, kuid kogurahvastikust moodustasid nad nüüd üle 90%.

Eesti rahvastiku arvukuse muutus 1919—1941

Rahvaloendused Nõukogude ajal

1944. aasta sügisel, vahetult pärast Saksa okupatsiooni lõppemist, algas Eestis II Nõukogude okupatsioon. Juba 1944. aasta lõpus liideti valdav osa Tartu rahuga Eestile määratud Setumaast Vene Föderatsiooni Pihkva oblastiga. Samuti liideti Leningradi oblastiga varem Eestile kuulunud Narva jõe tagused alad, sh Jaanilinn. Sellega kaotas Eesti oma varasemast territooriumist (47549 ruutkilomeetrit) koos seal elavate elanikega 2322 ruutkilomeetrit, so ligi 5%. Eesti rahvastiku kaotused II maailmasõja ajal ja vahetult selle järel kuuluvad suurimate hulka Euroopas. Territoriaalsed muutused

Eesti rahvastiku arvukuse muutumine ajavahemikul 1941 kuni 1959

Rahvaloendused Nõukogude ajal Nõukogude ajal teostati 4 rahvaloendust. Nende algus (ühtlasi kriitiline moment varahommikul kell 00.00) oli: 15. jaanuaril 1959, 15. jaanuaril 1970, 17. jaanuaril 1979, 12. jaanuaril 1989. Kõik need loendused toimusid kogu Nõukogude Liidus ühesuguse programmi järgi. Andmed töödeldi Moskvas tsentraalselt. Loendustulemusi avaldati väga napilt, enamasti olid need lubatud vaid ametlikuks kasutamiseks.

Rahvaloenduste küsimused Isikuankeedi küsimused 1959: (1) sugu; (2) vanus; (3) alalise elukoha aadress; (4) sealt äraoleku aeg; (5) perekonnaseis; (6) suhe perekonnapeaga; (7) rahvus; (8) kodakondsus; (9) emakeel; (10) haridus; (11) õppeasutuse tüüp, kus õpib; (12) elatusallikas; (13) töökoht; (14) tegevusala selles töökohas; (15) ühiskondlik grupp. Ka kolmel järgmisel loendusel olid küsimused enam-vähem samasugused. Eluruumi kohta esitatid küsimusi esimest korda 1989. aastal.

Eesti rahvaarvu muutumine nõukogude okupatsiooni jooksul

Rahvastikuprotsessid okupeeritud Eestis. Siseränne Sõjajärgset perioodi iseloomustab kogu varasema ajalooga võrreldes väga aktiivne ränne. Olulises osas ei ole sel perioodil ränne inimeste vaba valik, vaid kas kohustuslik või ka olukordade poolt dikteeritud. Siserännet suunaga maalt linna dikteeris nõukogulik põllumajanduspoliitika. Endised taluinimesed pagesid linnadesse esialgu ülikõrgete maksude, hiljem kollektiviseerimise eest. Kahekümne aasta jooksul (1939 kuni 1959) vähenes maarahvas ligi 200 000 inimese, so rohkem kui veerandi võrra, linnarahvastik aga peaaegu kahekordistus. Selle tulemusena moodustas linnarahvas 1959. aastal kogu rahvastikust 56%.

Maa- ja linnarahvastiku osakaalu muutus 20 aasta jooksul

Välisränne Kõige drastilisemaks rahvastikku mõjutavaks teguriks sai kogu nõukogude okupatsiooni ajal välisränne. Väga suurel määral oli siin tegemist poliitiliselt määratud protsessiga: Nõukogude Liidu jaoks strateegiliselt olulised valdkonnad tuli mehitada usaldusväärsete, st Nõukogude Liidust pärit inimestega. Nende seas oli lisaks etnilistele venelastele ja teiste rahvuste esindajatele ka Nõukogude Liidus elanud eestlasi. Välisränne ei olnud ühesuunaline – toimus rotatsioon. Keskmiselt moodustas emigratsioon 2/3 immigratsioonist. Siinjuures on rände hulka arvatud ka sundemigratsioon – näiteks küüditamine.

Eesti elanikkonna rahvusliku koostise muutumine nõukogude okupatsiooni ajal

2000. aasta rahvaloendus Eestis

Rahvastikumuutused taasiseseisvumise järel Taasiseseisvumisega kaasnevad muutused rahvastikuprotsessides. Eestist saab immigratsioonimaa asemel taas emigratsioonimaa. Immigratsioon pidurdub 1988/1989. aastail ja saldo muutub negatiivseks aastaks 1990. Eesti rahvastikuarengut iseloomustavad siirderiikidele iseloomulikud kohanemisšoki ilmingud: Sündimus ja abiellumus langevad; Suremus tõuseb; Iive muutub negatiivseks.

Loendus kavandati vastavalt ÜRO soovitatud kümneaastasele tsüklile 2000. Järjekordse loenduse ettevalmistustööd algasid mitu aastat enne loendust. Loenduse momendiks valiti 31.03.2000. Loendus kestis 10 päeva kuni 9. aprillini 2000. Loenduse meetodiks oli küsitlus paberankeedi abil nagu ka kõigil varasematel Eesti pinnal toimunud loendustel. Loenduse küsimustik koosnes kahest osast – isiku- ja eluruumi-leibkonna ankeedist. Küsimusi oli rohkem kui varasematel loendustel. Eesti 2000 aasta Rahva ja eluruumide loendus (REL2000)

Loenduse probleemid Kuna Eesti Vabariigis REL2000 ajal ei olnud elukoha registreerimine kohustuslik (erinevalt kogu varasemast ajaloost), siis ei olnud loendatava rahvastiku arvukus ja paiknemine enne loendust ligilähedaseltki teada. Elanikkonna hoiak loenduse suhtes oli (ajaloolise kogemuse tagajärjel) ettevaatlik ja oli isikuid, kes loendusest püüdsid hoiduda. Loenduse kvaliteedi kontrollimiseks korraldati järelloendus, millest selgus alakaetuse fakt, kuid selle suuruse hinnang – 1,5—3 % – oli võrdlemisi ebatäpne.

REL2000 tulemuste avaldamine ja kasutamine REL 2000 tulemused avaldati kokku 11 köites. Lisaks sellele on need kättesaadavad ka Statistikaameti kodulehel elektroonilisel kujul. Selgus, et eelmisest loendusest möödunud 11 aasta jooksul oli Eesti elanikkond kahanenud 1370052 inimeseni, so 12,5% võrra (195 610 inimese võrra). Peamine rahvastiku vähenemise põhjus on iseseisvumise järgne lahkumine itta, kuid ka hilisemate aastate läänesuunaline emigratsioon ja negatiivne iive. Eestlaste arv oli vähenenud 930219ni (33062 inimese võrra). Eestlaste osa rahvastikus kasvas ja oli nüüd 67,9%.

Eesti rahvaarvu ja eestlaste arvu muutumine alates 1988 aastast

Eestlaste ja teiste rahvuste vanusejaotus

Järgmine rahvaloendus Eestis toimub käesoleval aastal. 31.12.kell 00.00 avatakse elektroonilise loendamise võimalus. Olge aktiivsed osalema! Tänan kuulamast. REL2011 Eestis

Eesti arvudes. 1934. A. rahvaloenduse mälestuseks. Tallinn, 1934, Riigi Statistika Keskbüroo Eesti arvudes 1920—1935 Tallinn, 1937. Riigi Statistika Keskbüroo Eesti arvudes 1991.ESA, Tallinn, 1991 Eesti Statistika aastaraamat 1990. Tallinn, Olion, 1991. Eesti arvudes 1989. Lühike statistika kogumik. Tallinn, 1990 Eesti rahvastik rahvaloenduste andmetel I. Eesti Statistikaamet. Tallinn, 1995 Eesti rahvastik rahvaloenduste andmetel II. Eesti Statistikaamet. Tallinn, 1996 Eesti rahvastik rahvaloenduste andmetel III. Eesti Statistikaamet. Tallinn, 1996 Eesti rahvastik rahvaloenduste andmetel IV. Eesti Statistikaamet. Tallinn, 1997 Eesti rahvastik rahvaloenduste andmetel V. Eesti Statistikaamet. Tallinn, 1997 Eesti Statistika kuukiri, nr 1—2, 1922, Tallinn Eesti Statistika kuukiri, nr 6—8, 1922, Tallinn

13. 1922.a. üldrahvalugemise andmete läbitöötamise plaan ja tabelite sisu. Tallinn, 1923, Riigi Statistika keskbüroo 14. 2000. aasta rahva ja eluruumide loendus loendusteatmik. Tallinn, 1999 15. Aegamööda asi kaunis. Statistikavalimik. Statistikaamet. Tallinn, 2008. 16. Rahvaloendused Eestis. Tallinn, 1997.Statistikaamet 17. Eesti NSV rahvamajandus 1970. aastal. Tallinn, 1971. 18. Ainsaar, M. Eesti rahvastik Taani hindamisraamatust tänapäevani. Tartu Ülikooli Kirjasus, 1997 19. Laas, Kaljo. Eesti rahvastik uue aastatuhande künnisel. Statistikaamet, 2003. 20. Lember, J; Kollo,T. 1881.aasta rahvaloendus Eesti- ja Liivimaal. Registrid ja rahvaloendus. ESS teabevihik 20. Tallinn 2010. 61—73 21. Tiit, E.-M. Rahva- ja eluruumide loendus. Akadeemia, 22, 2010, nr2, 206--226 22. Tiit, E.-M. Eesti rahvastik ja selle probleemid. Akadeemia, 5, 1654--1679 23. Tiit, E.-M. Eesti rahvastik ja selle probleemid. Akadeemia, 5, 1847--1866 24. Tiit, E.-M. Eesti rahvastik ja selle probleemid. Akadeemia, 5, 2112--2132

25. ErgebnissederbaltischenVolkzählungvom 29. Dezember 1881. Theil I. ErgebnissederlivländischenVolkszählung..(Theil I, I Band II, Lieferung I. Riga, 1883 26. ErgebnissederbaltischenVolkzählungvom 29. Dezember 1881. Theil I. ErgebnissederlivländischenVolkszählung..(Theil I, I Band II, Lieferung II. Riga, 1885 27. ErgebnissederbaltischenVolkzählungvom 29. Dezember 1881. Theil I. ErgebnissederlivländischenVolkszählung..(Theil I, I Band III, Lieferung II. Riga, 1884 28. ErgebnissederbaltischenVolkzählungvom 29. Dezember 1881. Theil I. ErgebnissederlivländischenVolkszählung.(Theil I, I Band III, Lieferung II. Riga, 1885 29. ErgebnissederbaltischenVolkzählungvom 29. Dezember 1881. Theil I. ErgebnissederehstländischenVolkszählung.(Theil II, I Band II. Reval, 1885. 30. StatistischeMonatshefte Eesti Statistika Kuukiri Nr 1 /2, 1942, Reval—Tallinn

31. StatistischeMonatshefte Eesti Statistika Kuukiri Nr 3 /4, 1942, Reval—Tallinn 32. StatistischeMonatshefte Eesti Statistika Kuukiri Nr 5, 1942, Reval—Tallinn 33. ПерваявсеобщаяпереисьнаселенияРоссийскойИмперии 1897. XXI Лифляндскаягуберния. 1905. 34. ПерваявсеобщаяпереисьнаселенияРоссийскойИмперии 1897. XLIX Эстляндскаягуберния. 1905. 35. Statistikaameti kodulhet http://stat.ee/ 36. Eesti ajaloo lühiülevaade http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_ajalugu 37. Estonica. http://www.estonica.org/et/Ajalugu/ 38. Eesti haldusjaotus muinasajast tänapäevani. http://www.vkg.werro.ee/ajalugu/index.html Eesti inimarengu aruanne 2008. Eesti Koostöö Kogu. Tallinn, 2009.

Ene-Margit Tiit: Eesti rahvastik kümne rahvaloenduse andmetel

Recommended

Recommended

More Related Content

What's hot

What's hot (20)

Viewers also liked

Viewers also liked (6)

Similar to Ene-Margit Tiit: Eesti rahvastik kümne rahvaloenduse andmetel

Similar to Ene-Margit Tiit: Eesti rahvastik kümne rahvaloenduse andmetel (15)

More from Statistikaamet / Statistics Estonia

More from Statistikaamet / Statistics Estonia (20)

Recently uploaded

Recently uploaded (9)

Ene-Margit Tiit: Eesti rahvastik kümne rahvaloenduse andmetel